Aa prem ni ramat pan kamaal che
haar hoy ke jeet ek sarkhi dhamal che
nirala ena niyam,nirali eni chaal che
harela to thik tema jeetela pan behaal che…

Lakhi lejo hatheli ma naam maru,
sneh na desh ma che dhaam maru
Koik divas jo taras lagse tamne,
hatheli thi pani pita yaad aavse naam maaru.

Sagar puche reti ne : Bhinjvu tane ke kem?
Sagar puche reti ne : Bhinjvu tane ke kem?
Reti mann ma roi padi : Aam kai puchi puchi ne thata hase prem

jane chhe chata anjan bane chhe ,
aevi rite shu kam mane heran kare chhe ,
mane puche che ke tane shu game chhe ,
kavi rite kahu ke mane to tu game chhe.......

Ausalt öeldes on mul selle raamatu üle väga hea meel. Kui esimene ja teine trükk kiiresti läbi müüdi, arvas Rene, et võiksime lisada uusi juhtumeid ja teha nüüd pehmekaanelise raamatu, saab odavam ja tudengile taskukohane.

Sellel semestril on mul rekordarv üliõpilasi, kulub ära ikka.

Raamatus on uues kaasused Ühispanga nime muutmisest, Ühiskondlikust Leppest ja Eesti Mõttekojast, Montonist, Intervjuud Maire Milderi ja Peep Mühlsiga. Suhtekorralduse alustest ei ole midagi muutunud, ikka uurimine, planeerimine, tegutsemine, hinnang, sihtgrupid, meediasuhted, sotsiaalne vastutus, integreeritud kommunikatsioon. Olen ikka seda meelt, et suhtekorraldus on ühiskonnas demokraatia loomise ja säilitamise tugi. Eriti oluline gruppidele, kellel pole raha oma sõnuit reklaampinnal levitada.

Inimesi ümbritseb iga päev nii palju lugusid, et kui tahame, et meie sõnumit tähele pandaks, peame selle tegema saaja vajadustele vastavalt ja olema kättesaadav, kui inimene selle järele ringi vaatab.

Raamatust Juhtimine ja suhtekorraldus tuttavad Liis ja Jaan asjatasid vahepeal raamatus "Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas". Järgmisena peavad nad kahes raamatus hakkama saama, esimesena "Internetiturundus" ja siis "Sisekommunikatsioon". Web 2.0 ajal on hea, kui ringlemaläinud sõnale lugeja poolt lugusid juurde luuakse. Nii et kommentaarid siin võivad kord raamatus looks saada. Ka kõik soovitused, juhtumid, näpunäited ja muu selline on rohkem kui teretulnud.

Es coneix amb aquest nom la pràctica d'un govern que per mantenir tranquil·la a la població o per ocultar fets controvertits proveeix a les masses d'aliment i d'entreteniment de baixa qualitat amb criteris assistencialistes.

No és que renegui dels esports de masses, tampoc és que els segueixi massa, però tot sovint sento de gent trista perquè ha perdut el seu equip. És gent a la que se l'ha de felicitar, perquè si els hi preocupa això és que no tenen més problemes... o que el panem et circenses ha fet efecte i ignoren els altres problemes.

És per això que si hi afegim el fàcil accés a la soma droga, les càmeres de vigilància i el DNI amb xip veig masses semblances amb Un món feliç d'Aldous Huxley i en certa manera un retorn als anys 80.

I això em fa por, però bé, marxo ràpid que comença el futbol.